Raul Lättemägi: “Katame Barkingu abiga korteriühistu kulud.”

By | koduomanik

Korteriühistu Lennuki 14 juhatuse liige ning firma Advanced Sports Installations Europe (ASIE) omanik Raul Lättemägi avastas Barkingu juhuslikult Tallinna linnaruumist hetkel, mil vajas kesklinnas parkimiskohta. Sealt edasi paelus teda kogu Barking süsteemi loogika ning tekkis huvi see enda korteriühistu tarbeks tööle panna.

Lennuki 14 korteriühistu parkimiskohad on strateegiliselt heas asukohas ning seetõttu esines probleeme soovimatute parkijatega, kes tööpäevadel, mil majaelanikud olid tööle läinud, vabasid parkimiskohti tasuta parkimiseks kasutasid. “Olukorra korrastamiseks pidime paigaldama keelumärgid. Barking aitas meil aga need tühjana seisvad parkimiskohad reaalset tulu teenima panna ning tõi meile püsikliendid, kes tänaseks on justkui oma maja elanikud.”

Majanduslikult on Barking aidanud Lennuki 14 korteriühistul mitmete kulude pealt kokku hoida. Lättemägi ütleb, et tänu Barkingule on nad märgatavalt ühistu üldkulusid vähendanud. “Täna suudame Barkingu kompensatsiooni arvelt katta kogu korteriühistu üldvalguse elektriarve, koristus- ning raamatupidamiskulud.”

Barkinguga koostööd hindab Lättemägi kõrgelt. “Kiire reageerimine ja tagasiside nendele vähestele probleemidele, mis aastate jooksul tekkinud on. Kõik on justkui nähtamatult ära korraldatud. Kõik on väga hästi.”

Teistele maaomanikele, kes hetkel veel kahtlevad, kas oma kohad läbi Barkingu rendile anda soovitab Lättemägi kas või paari kohaga süsteemi proovida. “Katsetage ja proovige. Kui on soovi korteriühistu kulusid vähendada, siis Barking on kindlasti üks lihtsamaid instrumente selleks.”

Kui Sa omad vähemalt ühte parkimiskohta ning soovid rohkem infot selle kohta, kuidas oma parkimiskohad teenima panna, siis rohkem lisainfot ja registreerimisvorm on kättesaadavad siit: https://barking.ee/pane-parkimiskohad-teenima/

Heino Seljamaa: “Oleme tänu Barkingule aastaga teeninud 3000 eurot.”

By | koduomanik, tallinn

Eesti nukunäitleja ja laulja Heino Seljamaa on muu töö kõrvalt ka Tatari 36 KÜ esimees. Barkingu kohta leidis näitleja infot internetist ning lähemal uurimisel selgus, et just Barking on see, mis aitab muidu tühjana seisva hoovi tulu teenima panna.

Seljamaa sõnul võlus teda Barkingu juures lihtne liitumisprotsess. “Vähe formaalsusi ja bürokraatiat. Leppisime kokku, kokkulepped kehtivad ja kehtivad siiamaani.” Ta lisab, et koostöö on olnud heatahtlik ning mõningad probleemid, mis aasta jooksul tekkinud, on väga kiire lahenduse saanud.

Esialgse liitumise põhjuseks oli Seljamaa sõnul puhtalt raha ning see põhjus on end õigustanud, sest vähem kui aastaga on Tatari 36 ühistu teeninud 3000 eurot. “See on suur asi, sest parkimiste pealt teenitud rahaga oleme üles ehitanud varisemisohtlikud korstnad, mille kohta ka Päästeametilt ettekirjutuse saime.”

Teistele maaomanikele, kes hetkel veel kahtlevad, kas oma kohad läbi Barkingu rendile anda soovitab Heino Seljamaa seda otsust rahulikult kaaluda. Ta lisab, et tema on väga rahul sellega, mis toimub.

Kui Sa omad vähemalt ühte parkimiskohta ning soovid rohkem lisainfot selle kohta, kuidas oma parkimiskohad teenima panna, siis rohkem lisainfot ja registreerimisvorm on kättesaadavad siit: https://barking.ee/pane-parkimiskohad-teenima/

Rain Lõhmus: “Barking on midagi rohkemat kui softikirjutamine.”

By | Uncategorized

Foto: Tanel Meos 

Rain Lõhmus: “Barking on midagi rohkemat kui softikirjutamine.”

Barking pole otseselt midagi väga kõrgtehnoloogilist. Aga mulle meeldis see sellepärast, et esiteks oli seal lisaväärtus, see aitab kasutusele võtta muidu tühjalt seisvaid parkimiskohti. See aitab paremini meie ressursse kasutada, mis ühiskonna jaoks on minu arvates õige funktsioon.

Teiseks, Barking on veidi rohkem kui softikirjuamine, seal on ka telemaatika ja riistvara ka. Softi kopeerida ja järgi teha on suhteliselt lihtne. Kui me kunagi osta.ee oksjoni tegime, siis ka reverse-engineer’isime mingi väikse USA softitootja asja.

Kolmandaks tundus mulle, et rahavood hakkavad tulema suhteliselt kiiremini kui mujal, kus pead aastaid arendama. Investori poole pealt vaadates on see oluline.

Neljandaks, seda sama tehnoloogiat on võimalik kasutada ka näiteks autopesulates ja seal liiguvad nad ehk isegi kiiremini. Eestvedajate grupp oli piisava innukusega. Kõik need asjad kokku sai minu poolt jah-i, mööndes, et see polnud nii suur asi, et “maailmas esimene” oleks.

Kui edasi vaadata, siis idufirmandus peaks olema võimalikult rahvusvaheline. See, et miski on “Eesti oma idufirma”, siis see ei puutu asjasse. Nii on ka näha, et kõik edukad lähevad maailma. See ongi nagu sportlastega, ei saa ainult oma kodukülas võistelda.

Väljavõte Geeniuses ilmunud artiklist.